Vaabinlased jonnivad

Elu 30. aprill 1930 lk 3

Kiri veripunase südamega ja kümne musta noolega

Vaabinlased jonnivad ja kisuvad üksteisega.

Vaabina rahvas, vanad kui ka noored, jonnivad üksteisega, või nii öelda proovivad jõudu ja hammast. Igaüks tahab teist sõnadega ja teoga üle trumbata. Sellesse nii muidu rahulikku vaabinlase südamesse tõi jonni ja vihavaenu alguses meier. Praegu löövad vanad meieriga, nii et terve Võru- ja Valgamaa on kära ja kisa täis. Eks sellest võta ka noored eeskuju ja nüüd lasevad ka noored juba sekka. Nii oli üks kriukamees ühe noobel kavaleri isale kirja sees saatnud tema poja 12 armukese päevapildid. Kirja keskele oli maalitud punane süda, mis tilkus verd ja sinna sisse oli sihitud 10 musta noolt. See ajas noorhärra nii vihale, et jooksis oma esimeses vihatujus otsekohe preili E. T. poole, keda arvas selle kurja juur olevat. Preilile langes igasugu hoolimata sõnu kaela. Et preilil sellest noorhärra halenaljakast loost aimugu ei olnud, siis kohtas see härrat valjusti, mille järelduseks jälle jonn ja vaen. Võib olla, et ka asja punase laua ees arutatakse.

Nii elavad Vaabinas noored. Räägitakse üksteise üle laimujutte, mille järelduseks, et nii mõnigi süütu preili või noorhärra saab teiste rumalate sõnade ja tegude pärast kannatada. Keskmisel pühal pidas Vaabina rahvaraamatukogu selts peo-õhtu. Kavas oli koorilaulud ja näidend “Laul õnnest”, mis libises rahuldavalt üle lava. Krooni sellele pani pähe, et sama seltsi pasunakoor, kes mängib juba kaunis hästi, lõpetas poole tantsu ajal mängimise ja asemele asus mingisugune hädaline viiul ja kannel. Nagu kuulda oli, olevat selles jälle süüdi vaabinlastel nii laialt levinenud “jonn”. Ka pidu algas poolteist tundi hiljem, kui kavas ettenähtud ja selleks oli jälle süüdi vaabinlaste jonn.

Restu piimaühingus koostöö

Elu 29. aprill 1940  lk 3

Restu piimaühingus saavutati koostöö.

Restu Piimaühingu viimasel peakoosolekul lahenesid tüliküsimused, mis tekkisid eelmisel peakoosolekul. Meier A. Prantsile, kellele avaldati eelmisel koosolekul umbusaldust, vabandati nüüd eelmisel koosolekul avaldatud umbusalduse pärast ja talle määrati kuupalk. Uueks piimaühingu esimeheks valiti Juhan Pind Urvastest.

Suusamärgid Võrumaal

Elu 24. aprill 1940 lk 4

Võrumaal 3056 suusamärki

Valdade ja individuaaltulemusi – Maavanema karik jäädavalt Rõugele. – Võrumaa riiklikult suusaspordis esikohal Viljandimaa ees.

Nüüd lõplikult selgunud kokkuvõtete järgi saavutati Võrumaal möödunud hooajal 3056 suusamärki, milline koguhulk on umbes poole võrra suurem mullusest. See kogusumma ületab Viljandimaa, kes pidas ennast nii ringhäälingus kui ka ajakirjanduses vastuvaidlematuks võitjaks, ligi tuhande võrra. Sellega peaks enam-vähem kindel olema Võrumaa üldvõit, ja ka Eesti Omavalitsuste Liidu karika teistkordne omamine. Esitatud suurtulemuse juures on eriti hinnatavad maakonna spordiinstruktori H. Karmo teened.

Suusamärgivõistlused üksikute valdade vahel maavanema A. Kohveri karikale andsid kolmat kord järjest võitjaks Rõuge valla. Käesoleva võiduga sai Rõuge vald karika jäädavalt oma valdusse.

Maakonna üksuste vahelise võistluse tulemused on järgnevad. Sulgudes esimesena koha määraja koeffitsient, teisena saavutatud märkide arv.

1. Rõuge (4,7 – 704), 2. Haanja (5 – 545), 3. Ruusmäe (8 – 273), 4 Urvaste 10 (258), 5. Kasaritsa (14 – 229) /—/

Kuigi võistlustingimused ei olnud kõigil võistlusil ühtlased, valmistasime suusamärgivõistluste protokollide alusel maakondliku 10-paremustabeli, mis pakub teatud üldpildi maakonna tasemest.

 

2 km tüdrukutele:

/—/

4. L. Haidma Urvaste 10.02
5. J. Vall ” 10.03

/—/

7. H,. Niit Urvaste 10.15

/—/

 

3 km naistele:

1. E. Abel Urvaste 14 08

/–/

9. M. Pallits Urvaste 16.05

/—/

 

3 km poistele:

3. H. Varik Urvaste 11.45

 

10 km üldklassile:

4. H. Abel Urvaste 39.19
5. H. Neem Urvaste 40.42
6. A. Jaanimägi Urvaste 42.15

 

Seiklusretk Lätti

Elu 24. aprill 1940 lk 1

8-a. tütarlapse seiklusretk Lätti

Urvaste tütarlaps, kes matkas maha päevaga 50 km. – Varem tegi sama laps salajasi matku ka Võrru.

Teisipäeval õnnestus selgitada 8-aastase tütarlapse nimi ja elukoht, kes pühapäeval tabati Lätis ja toimetati Valka. Selgus, et pika „eksirännaku“ maha teinud tüdruku õige nimi on Vaike Arder ja ta ema elab Urvaste vallas Kärsna asunduses ning laps õppis Kuldre algkoolis.

Pühapäeval tabas Läti piirivalve Valga-Riia raudteelt 17 km Valga piiripunktist väikese tütarlapse, kes sammus Riia poole. Laps toimetati Valga piiripunkti, kus ta anti üle Valga välispolitseile. Laps nimetas ennast Vaike Kenteriks, 7 a. vana. Ta seletas, et ta olevat pärit Valgast, kuid ei mäleta tänavat. Kuna Valgas kedagi Kenteri nimelist isikut ei ole registreeritud, siis jäid lapse vanemad esialul leidmata ja laps paigutati linnavalitsuse hoole alla. Veel seletas laps, et ta lahkunud kodust kurja isa pärast.

Teisipäeval selgus, et siin on tegemist vaid väikese seiklejaga. Nimelt ilmus Antsla politseijaoskonda lapse ema Miili Arder Urvastest, Kärsna asundusest ja selgus kogu seikluskäik. Nimelt avaldas laps juba varem kalduvusi pikemaiks rännakuiks.

Nii käis ta paaril korral salaja ka Võrus, kus ta varematel aastatel elas.

Reedel lahkus Vaike Arder jälle kodust, võttis kaasa ema riideid ja 6 kr. raha ning kõmpis seekord ligi 50 km maha. Lapse ema viibis reedel Tartus ja nii pääses tütarlaps takistusteta teele. Üle piiri tütarlaps putkas Valgas ja

jatkas jalgsi reisi Riia poole. 

Öö saatis väike seikleja mööda lageda taeva all, varjates end kodunt kaasavõetud ema riietega.

Huvitav on ära märkida, et politseis ütles tüdruk kodunt lahkumise põhjusiks kurja isa olevat. Selgus, et ka see avaldus ei pea paika, kuna lapse isa on surnud juba 6 a. tagasi. Samuti oli tal ka emaga vahekord hea.

54 aastat ühes talus!

Elu 19. aprill 1940 lk 4

54 aastat teeninud ühes talus

Antslas esitati põllutöölisi premeerimiseks.

Antsla põllumeeste konvendi juhatus omal koosolekul 16. aprillil esitas premeerimiseks eeskujulikult ja kaua aega ühes talus töötanud järgmised põllutöölised: Karte Tuvikene – 74 a. vana. Teeninud Kaose talus, Jaan Oja juures, Urvaste v. 54 aastat; /—/ Ella Juus – 32 a. vana. Teeninud Rein Reinumägi Patsimäe talus, Urvaste v. 14 a.; /—/ Kusta Pruuli – 42 a. vana. Teeninud Eduard Kargaja Ala-Kiisa talus Urvaste v. 2 a.ja ennem Antsla v. Kollino t. Juhan Peterson’i juures 7 a. Esitati premeerimiseks kui korralikku töölist ja kahe alaealise lapse isa.

 

Vaabinas abiellus seltskonnategelane

Elu 19. aprill 1940 lk 4

Kodu * Seltskondlik elu.

Vaabinas abiellus seltskonnategelane.

Möödunud pühapäeval sõlmiti Urvaste koguduse õpetaja E. Pähna poolt August Kerge abielu. Kerge on kaua püsinud Vaabina R.R.S. näitetrupi näitejuhina. Ta on lavastanud üle 50 lavatüki, milles ka osaliselt ise kaasa mänginud. Olgugi, et August Kerge on kohalik põllumees, kuid ikka ja alati on ta enda ohverdanud püsiva tahtega seltskonna-tööle.

Vaabina R. R. S. näitetrupp soovib tema abiellumise puhul palju õnne ja edu, ning soovib ka, et August Kerge ei kaoks iialgi Vaabina näitetrupi perest!

Vaabinas valmistati palju võid

Elu 19. aprill 1940 lk 3

Vaabinas valmistati 58013 kg võid

Piimaühing pidas peakoosoleku.

Möödunud pühapäeval pidas Vaabina Piimaühing oma korralist peakoosolekut. Koosolekut juhatas Joh. Karu, protokollis Hans Kosk. Enne 1939. a. aruande vastuvõtmisele asumist võttis sõna ühingu raamatupidaja T. Horn, kes andis värvika ülevaate ühingu tegevusest.

Ühing on 1939. a. jooksul tootnud piima 1.469.033,3 kg. Sellest on valmistatud võid 58 013,66 kg. Ühe kg või eest maksti piimatoojale keskmiselt kr. 1,77. Olgu märgitud, et aasta piimatoodang oleks olnud palju suurem, kuid uue meiereihoone ehituse pärast valgus palju piima mujale. 1939. a. aruanne tulude-kulude osas kr. 76.982.61 võeti ühel häälel vastu ja kinnitati. 1940. a. eelarve tulude-kulude osas kr. 18.500.  – tasakaalus võeti ühel häälel vastu.

Lahkunud esimehe Karl Ader’i asemele valiti uueks esim. Joh. Karu. Kassapidajaks valiti Joh. Reismann, kirjatoimetajaks P. Puusar. Juhatuseliikmeteks valiti Haabsalu ja Kaska. Revisjoni-komisjoni valiti R. Strandberg, S. Kaska ja A. Markvardt.

Olgu märgitud, et ühingul valmis ka paari kuu eest uus meiereihoone, mis on Võrumaal moodsam. Uue meiereihoone ehitamisel on ühingu juhatus kui ka liikmed praegustel rasketel aegadel end märkimisväärselt ohverdanud, sest kõik on ühingu omal jõul ehitatud.

 

Vaabina Piimaühingu esimees lahkus.

Kauapüsinud Vaabina Piimaühingu esimees Karl Ader lahkus oma kohalt vanaduse tagajärjel. Karl Aderit tunti ühingu esimehena kui korralikku ja ausat isikut, mis tõttu tänab Vaabina Piimaühing oma vana esimeest tehtud töö eest. Karl Aderit tuntakse kohapeal jõuka ja eeskujuliku põllumehena.

Mõned talud müüa 1940

Vaabina meier vallandati taas

Elu 9. aprill 1930

Urvaste noormehed etendasid balagani

Elu 9. aprill 1930