Elu 20. september 1939 lk 2
Urvaste rahvamaja täiendatakse.
Urvaste haridusseltsi “Siiriuse” poolt saadeti rahvamaja juurdeehituse projekt kinnitamisele. Selle tagasisaabumisel asutakse praegust rahvamaja täiendama, kusjuures ehitatakse uusi ruume juurde.
Võru Teataja 16. september 1989
Müüa 3. piimal musta-valge-kirju lehm. Uue-Antsla, Saldre talu.
Elu 15. september 1939 lk 2
Urvastes hävis rehepeksumasin.
Ööl vastu pühapäeva 10. sept kella 22-23 vahel põles Urvaste vallas rehepeksumasin, mis kuulus Sõmerpalu vallas elutsevale Aleksander Kongo’le. Rehepeksumasin oli jäetud natuke maad hoonetest eemale, hooned jäid tulest puutumata, kuna põles ainult rehepeksumasin. Oletatakse kuritahtlist süütamist, asja uurivad politseivõimud.
Võru Teataja 14. september 1989
MARIE HEIBERG VÕRU KIRIKUS
“Kui lähevad mööda kõik
hall-igavad
päevad ja must-õudsed
ööd, siis
tuleb üks selge hommik.”
(M. Heiberg)
Hiljaaegu oli Eesti luuleilmas taas sünnipäev – Võrumaalt Urvastest pärit luuletaja Marie Heibergi maine ajakell käib nüüdsest juba sajandat ringi.
Tartu Lasteteater (endine “Vanemuise” stuudio) alustas sellest sügisest oma esimest ringi.
Jah, oleme taas Võrus! M. Heibergi maailm teenib meie läbi Võru kirikut.
TERE! Oled oodatud laupäeval, 16. septembri l kell 18 Võru kirikusse!
Kalev Kudu
*honorar Eesti Kristlikule Liidule
Elu 13. september 1939 lk 3
Valmis Lõuna-Eesti moodne koolihoone
Urvaste uus koolimaja lõpulikult valmis.
Neil päevil võeti vastava komisjoni poolt vastu Urvaste uus algkoolihoone, mis valmis käesoleva aasta augustis.
Võrumaa rikastus jälle suure ja moodsa – koolioludele vastava – haridustempli võrra, mis püstitatud nagu kiuste samale kohale, kus varem kaks koolimaja langesid tuleroaks.
Koolimaja on ehitatud kolme klassikomplekti tarvis ja seal leiduvad peale klassiruumide veel saalid, näitelava, käsitööklass, õppeabinõude ruum, ruumikad õpetajate korterid jne. Koolimaja ehitus viidi läbi ehitusettevõtja Eduard Wulf’i poolt, arhitekt Saar’e järelvalvel ja läks Urvaste vallavalitsusel maksma umbes 50.000 krooni.
Koolijuhatajaks on Julius Jaek kes koolipõllul töötanud juba paarkümmend aastat.
Pildil: uue koolihoone esikülg.
Võru Teataja 12. september 1989
URVASTES JÄLLE KOOL
Möödunud aasta augustikuu lõpul peeti Urvastes rahvakooli asutamise 300. aastapäeva. Seda sündmust jäid tähistama selle päeval asetatud kivi kiriku juurde ja mõte: miks ei võiks Urvastes jälle olla üldhariduskool, et koolimaja looks üldinimlikke sidemeid läbi kohaliku aja- ja kultuuriloo. Mõte idanes kiiresti, sest kõigile tundus ülekohtusena kooli kaotamine 1973. aastal.
Urvaste on tugevate kultuuritraditsioonidega paik. 1688. a. oli siin rahvakool, kus õppis 25 last. Sest ajast ei ole koolitraditsioon kunagi katkenud. 1939. a. ehitati kooli praegune hoone, mis õnneks säilis seetõttu, et ka 8klassilise kooli sulgemise järel jätkas siin tööd 5-6 õpilasega algkool ja kolis Linnamäelt üle eriinternaatkool. Aga rahvas igatses siia tagasi oma päriskooli. Miks peaksid Urvaste lapsed kaugele Antslasse, Kuldresse ja Restu kooli käima. Oli ju siin varem mitu kooli, Viselaski oli oma kool.
Esimese päeva tervitussõnu ütlesid need, kes samuti kooli avamises asjalised: Urvaste koguduse õpetaja Villu Jürjo, külavanem Aino Villem, majandijuht Hans Jürgenson, naaberkooli juht Arved Jauk. Mitmed neist ka kooli vilistlased, niisamuti nagu hariduskoondise asejuhataja Saima Murel.
Siis aga tuli väike koolipoiss, koolikell käes. See hakkas helisema ja armsa tuttava tilina saatel läksime kõik jalutuskäigule uueks saanud Urvaste laste oma kooli.
EVI KASESALU
KALEV ANNOMI fotod
Võru Teataja 9. september 1989
KALJU LINDSAAR SURNUD
Urvaste kodukandipäeval 27. augustil lõppes maakera kuklapoolel Lõuna-Austraalias samast kihelkonnast pärineva ja loomeperioodil skulptorina tunnustuse leidnud eestlase Kalju Lindsaare elutee.
Kalju Jaani p. Lindsaar (Lintser) sündis 13. septembril 1914 Vastse-Antsla vallas Väikoni taluperemehe Jaan Jaani p. Lintseri esikpojana. Alghariduse sai emapoolsete vanemate elukohas Kärgula vallas, kus lõpetas Kärgula algkooli. Memuaaride avaldaja mälestustesse on ta sealt jäänud meisterdajana ja oma huviala otsijana – lindude topised, postmargid, tisleritööna endavalmistatud rehepeksumasina mudel, mis vändaga ringiaetult peksis viljapäid. 1927. a. võttis osa Eesti Õpetajate Karskuskasvatusliidu poolt korraldatud karskus-võistluskirjutusest lastele, millest on säilinud diplom.
Haridustee jätkus Võru Gümnaasiumis, kus osavõtt Töölisspordi Seltsist tõi mõningaid ebameeldivusi. Kooli ajal huvitasid Kalju Lindsaart põhiliselt joonistamine ja raadiotehnika, vähesel määral muusika. Kodus oli tal omavalmistatud lampidega raadio ja tšello. Kalju Lindsaar osales Urvaste valla Haridusseltsis “Siirius” küll näitlejana, aga põhiliselt siiski lavakujundaja-dekoraatorina. Enne sõjaväeteenistust tegeles lühikest aega kindlustusagendina ja ajalehe kirjasaatjana. Pärast vabanemist sõjaväest ja lühiajalist kodutalus töötamist astus K. Lindsaar Tartu “Pallasesse”, esialgu maali, hiljem skulptuuri õppima. Viimasele lõpuks pühenduski.
1939.-40. töötas ta keraamiliste toodete valmistajana Petseris Bogdanovkas.
Oma elu jooksul on ta teinud rohkesti skulptuure, põhiliselt portreebüstidena, esimesed umbes 7 aasta vanuselt. Mainekamaid on aga viimane – “Ema lapsega” (“Ene ja Danny”) 1985. Kas ta mõtles seda luues, et meie rahvas peab kestma jääma? Ei saa seda temalt enam küsida.
Vend VÄINO LINDSAAR
Honorar Eesti Muinsuskaitse Seltsile.
Elu 6. september 1939 lk 4
Urvaste õpetajale kingiti auto.
Neil päevil sai uue DKW tüübilise kergesõidu auto omanikuks Urvaste koguduse õpetaja Elmar Pähn. Auto muretsesid, või õigemini – kinkisid talle ühisel jõul tema rohkearvulised sugulased ja sõbrad, kellede seas leidub tegevväe ohvitsere, politseiametnikke jne.
See on tõesti haruldane juhus, et leidub inimesi, kes hindavad kõrgelt kirikuõpetaja kutsetööd.
Urvaste vanad uudised 