Rehepeksumasin hävis

Elu 15. september 1939 lk 2

Urvastes hävis rehepeksumasin.

Ööl vastu pühapäeva 10. sept kella 22-23 vahel põles Urvaste vallas rehepeksumasin, mis kuulus Sõmerpalu vallas elutsevale Aleksander Kongo’le. Rehepeksumasin oli jäetud natuke maad hoonetest eemale, hooned jäid tulest puutumata, kuna põles ainult rehepeksumasin. Oletatakse kuritahtlist süütamist, asja uurivad politseivõimud.

rehepeksumasin hävis

Marie Heiberg Võru kirikus

Võru Teataja 14. september 1989

MARIE HEIBERG VÕRU KIRIKUS

“Kui lähevad mööda kõik

hall-igavad

päevad ja must-õudsed

ööd, siis

tuleb üks selge hommik.”

(M. Heiberg)

Hiljaaegu oli Eesti luuleilmas taas sünnipäev – Võrumaalt Urvastest pärit luuletaja Marie Heibergi maine ajakell käib nüüdsest juba sajandat ringi.

Tartu Lasteteater (endine “Vanemuise” stuudio) alustas sellest sügisest oma esimest ringi.

Jah, oleme taas Võrus! M. Heibergi maailm teenib meie läbi Võru kirikut.

TERE! Oled oodatud laupäeval, 16. septembri l kell 18 Võru kirikusse!

Kalev Kudu

*honorar Eesti Kristlikule Liidule

Moodne koolihoone

Elu 13. september 1939 lk 3

Valmis Lõuna-Eesti moodne koolihoone

Urvaste uus koolimaja lõpulikult valmis.

Neil päevil võeti vastava komisjoni poolt vastu Urvaste uus algkoolihoone, mis valmis käesoleva aasta augustis.

Võrumaa rikastus jälle suure ja moodsa – koolioludele vastava – haridustempli võrra, mis püstitatud nagu kiuste samale kohale, kus varem kaks koolimaja langesid tuleroaks.

Koolimaja on ehitatud kolme klassikomplekti tarvis ja seal leiduvad peale klassiruumide veel saalid, näitelava, käsitööklass, õppeabinõude ruum, ruumikad õpetajate korterid jne. Koolimaja ehitus viidi läbi ehitusettevõtja Eduard Wulf’i poolt, arhitekt Saar’e järelvalvel ja läks Urvaste vallavalitsusel maksma umbes 50.000 krooni.

Koolijuhatajaks on Julius Jaek kes koolipõllul töötanud juba paarkümmend aastat.

Pildil: uue koolihoone esikülg.

uus koolimaja

30 aastat tagasi muutus Urvastes kool 9-klassiliseks

Võru Teataja 12. september 1989

URVASTES JÄLLE KOOL

Möödunud aasta augustikuu lõpul peeti Urvastes rahvakooli asutamise 300. aastapäeva. Seda sündmust jäid tähistama selle päeval asetatud kivi kiriku juurde ja mõte: miks ei võiks Urvastes jälle olla üldhariduskool, et koolimaja looks üldinimlikke sidemeid läbi kohaliku aja- ja kultuuriloo. Mõte idanes kiiresti, sest kõigile tundus ülekohtusena kooli kaotamine 1973. aastal.

Urvaste on tugevate kultuuritraditsioonidega paik. 1688. a. oli siin rahvakool, kus õppis 25 last. Sest ajast ei ole koolitraditsioon kunagi katkenud. 1939. a. ehitati kooli praegune hoone, mis õnneks säilis seetõttu, et ka 8klassilise kooli sulgemise järel jätkas siin tööd 5-6 õpilasega algkool ja kolis Linnamäelt üle eriinternaatkool. Aga rahvas igatses siia tagasi oma päriskooli. Miks peaksid Urvaste lapsed kaugele Antslasse, Kuldresse ja Restu kooli käima. Oli ju siin varem mitu kooli, Viselaski oli oma kool.

  1. september oli Urvaste rõõmupäev. “Me oleme saanud tagasi endale oma kooli,” ütles avaaktusel kooli direktor Aime Soonvald, kel kodupaik Urvastes. Avaaktusele olid tulnud lastevanemate kõrval ka külainimesed, kes ei suutnud varjata liigutuspisaraid: ära jõudsime oodata! Kui Urvaste 8klassiline kool suleti, õppis siin 66 õpilast. Nüüd õpivad taasavatud koolis 34 õpilast. Margus ja Piia on I klassi õpilased, Rainer, Meelis ja Annika IX klassi õpilased. Vahepealseid jagub igasse klassi. Kõik nad on terve suve koos vanematega siin remonti teinud, kooli avamise eest hoolitsenud. Ka õpetajad Silvi Kuus, Marge Ojastu, Urve Puusepp, Tiiu Kungus, Merle Põldsaar alustasid kooliaastat suvel, värvipintsel peos.

Esimese päeva tervitussõnu ütlesid need, kes samuti kooli avamises asjalised: Urvaste koguduse õpetaja Villu Jürjo, külavanem Aino Villem, majandijuht Hans Jürgenson, naaberkooli juht Arved Jauk. Mitmed neist ka kooli vilistlased, niisamuti nagu hariduskoondise asejuhataja Saima Murel.

Siis aga tuli väike koolipoiss, koolikell käes. See hakkas helisema ja armsa tuttava tilina saatel läksime kõik jalutuskäigule uueks saanud Urvaste laste oma kooli.

EVI KASESALU

KALEV ANNOMI fotod

DSC05563DSC05564

 

Kalju Lindsaar surnud

Võru Teataja 9. september 1989

KALJU LINDSAAR SURNUD

Urvaste kodukandipäeval 27. augustil lõppes maakera kuklapoolel Lõuna-Austraalias samast kihelkonnast pärineva ja loomeperioodil skulptorina tunnustuse leidnud eestlase Kalju Lindsaare elutee.

Kalju Jaani p. Lindsaar (Lintser) sündis 13. septembril 1914 Vastse-Antsla vallas Väikoni taluperemehe Jaan Jaani p. Lintseri esikpojana. Alghariduse sai emapoolsete vanemate elukohas Kärgula vallas, kus lõpetas Kärgula algkooli. Memuaaride avaldaja mälestustesse on ta sealt jäänud meisterdajana ja  oma huviala otsijana – lindude topised, postmargid, tisleritööna endavalmistatud rehepeksumasina mudel, mis vändaga ringiaetult peksis viljapäid. 1927. a. võttis osa Eesti Õpetajate Karskuskasvatusliidu poolt korraldatud karskus-võistluskirjutusest lastele, millest on säilinud diplom.

Haridustee jätkus Võru Gümnaasiumis, kus osavõtt Töölisspordi Seltsist tõi mõningaid ebameeldivusi. Kooli ajal huvitasid Kalju Lindsaart põhiliselt joonistamine ja raadiotehnika, vähesel määral muusika. Kodus oli tal omavalmistatud lampidega raadio ja tšello. Kalju Lindsaar osales Urvaste valla Haridusseltsis “Siirius” küll näitlejana, aga põhiliselt siiski lavakujundaja-dekoraatorina. Enne sõjaväeteenistust tegeles lühikest aega kindlustusagendina ja ajalehe kirjasaatjana. Pärast vabanemist sõjaväest ja lühiajalist kodutalus töötamist astus K. Lindsaar Tartu “Pallasesse”, esialgu maali, hiljem skulptuuri õppima. Viimasele lõpuks pühenduski.

1939.-40. töötas ta keraamiliste toodete valmistajana Petseris Bogdanovkas.

  1. a. emigreerus Kalju Lindsaar Lõuna-Austraaliasse. Seal tegeles ta ehitustööga, firma teenistujana ja siis vabakutselise skulptorina.

Oma elu jooksul on ta teinud rohkesti skulptuure, põhiliselt portreebüstidena, esimesed umbes 7 aasta vanuselt. Mainekamaid on aga  viimane – “Ema lapsega” (“Ene ja Danny”) 1985. Kas ta mõtles seda luues, et meie rahvas peab kestma jääma? Ei saa seda temalt enam küsida.

Vend VÄINO LINDSAAR

Honorar Eesti Muinsuskaitse Seltsile.DSC05560

Urvaste õpetajale kingiti auto

Elu 6. september 1939 lk 4

Urvaste õpetajale kingiti auto.

Neil päevil sai uue DKW tüübilise kergesõidu auto omanikuks Urvaste koguduse õpetaja Elmar Pähn. Auto muretsesid, või õigemini – kinkisid talle ühisel jõul tema rohkearvulised sugulased ja sõbrad, kellede seas leidub tegevväe ohvitsere, politseiametnikke jne.

See on tõesti haruldane juhus, et leidub inimesi, kes hindavad kõrgelt kirikuõpetaja kutsetööd.

pahnale auto