Urvaste koolimaja põleng 1930

Elu 25. juuni 1930 lk 4

Pikne süütas Urvaste koolimaja

Tulejumala ohvriks langes kraami miljon s. väärtuses.

Pühapäeva õhtupoolikul, umbes kella 4-5 paiku lõi pikne Urvaste algkooli majja sisse ja süütas selle põlema. Tuli levines kohutaval kiirusel laiali ning kogu hoone seisis leekides. Kooliõpetajat õnnetusepäeval ise kodus ei olnud, kodus oli vaid ainult ta naiseõde ja 9 aastane tütar. Hoone põles täiesti tuhaks. Maha põlenud hoone väärtus 58.000 krooni. Sisse põles veel vallasvara ja kooliõpetaja kraami umbes 4000 kr. väärtuses. Hoone oli kinnitatud 3000 kr. eest.

Õnnetusepäeva õhtupoolikul viibis Urvaste algkooli juhataja Jaek’i naiseõde ühes 9-aastase tütrega üksi tühjas koolimajas. Õpetaja Jaek ise viibis abikaasaga kaitseliidu Antsla malevkonna laagris. Umbes kella 3 paiku läks üle tugev äike kange vihmavalinguga. Äkitselt käis väljas kange ragin. Toasolijad jooksid hirmunult välja ning nägid, et välk oli maja lõunapoolsest otsast sisse löönud ja selle purustanud. Hirmunud naine ja laps jooksid tugeva vihma all umbes paarsada meetrit eemal olevasse vallamajja ja teatasid õnnetusest. Kohe ruttasid kohale vallasekretär Schmidt ja käskjalg Ossul.

Kui esimesed päästjad kohale jõudsid, oli kahekordne maja üleni leekides. Päästa suudetiu vähe. Tuleroaks langesid kõik kooli õppetarbed ja vallasvara. Suudeti vaid päästa ainult osa koolipinke klassiruumidest. Ka koolijuhataja Jaeki varast suudeti väike osa päästa. Täiesti hukkus tules Jaeki naisteenija Miina Glockmanni vara viimase hilbuni, umbes 1000 kr. väärtuses. Koolijuhataja Jaeki kahju 800 kr. Veel hukkus tules Urvaste rahvaharidusseltsi päralt olevaud lava- ja näidenditarbeid 300 kr. väärtuses ja kaitseliidu 1500 püssipadrunit ning vintpüss, mis Jaeki, kui kohaliku kaitseliidu kompanii ülema juures hoiul olid. Padrunid lõhkesid tules ning peletasid kustutajaid eemale – seega ei saadud päästetöid täielikul määral läbi viia. Kaitseliidu vara väärtus umbes 500 krooni. Üldse hukkus tules vara umbes 3800 krooni väärtuses. Üldiselt ulatub kahju ligi miljon sendini. Ärapõlenud koolimaja oli vaid kinnitatud ainult 3000 kr. eest kinnitusselts “Omas”, kuna hoone tegelik väärtus üle 6000 krooni on.

Tuleõnnetuse kohale ruttas küll appi kohalik valla tuletõrje, aga väikeste käsipritsidega oli võimatu leegitsevat maja kustutada. Ka kogus pääle vihma appi hulk ümbruskonna rahvast – aga siis oli suurest hoonest juba ahervare saanud.

 

Võru Teataja 26. juuni 1930 (neljapäev)

Pikne hävitas Urvaste koolimaja.

Lõhkevad padrunid ei lasknud tuld kustutada.

Kahjusumma üle 800.000 sendi.

Pühapäeval kella 4 paigu lõi pikne Urvaste valla 5. kl. algkooli majja sisse, hoonet põlema süüdates. Varsti oli kogu puu hoone, ühekordne ehitis, leekides. Koolijuhataja Jaek oli sel ajal Antslas Kaitseliidu laagris, kodus olid ainult üks vanem naisterahvas ja väiksed lapsed. Välk on löönud otse koolijuhataja magamistuppa, kust ka tuli alguse sai. Koolimaja põles maani maha, seesolevast inventarist suudeti päästa ainult osa koolipenke, üks kapp ja muud vähemat.

Ärapõlenud hoone oli kinnitatud „Omas“ 300.000 sendi eest, kuid hoone väärtust hindab vallaomavalitsus 600.000 sendi pääle. Sise põlesid veel koolijuhataja ja kooliteenija varandust mõnekümne tuhande sendi eest, haridusseltsi näitelava ja inventar, ka mõnekümne tuhande sendi väärtuses. Kooli inventari hukkus tules üle 100.000 sendi. Kahju sai ka Kaitseliit, kelle inventari ja 1500 padrunit tules hukkusid.

Kogu tulekahju läbi tekkinud kahju ulatub üle 800.000 sendi. Hoone kustutamist takistasid tules lõhkevad padrunid, mis inimesi eemale peletasid.

pikne elu 1pikne elu 2pikne elu 3pikne elu 4pikne vt

Urvaste koolimaja värvimistööd välja anda

Elu 17. juuni 1940 lk 4

Urvaste Vallavalitsus kuulutab, et 25. juunil 1940. a. kell 10.00 antakse välja Urvaste vallamajas suulisel vähempakkumisel

Urvaste koolimaja akende, uste ja põrandate

värvimistöö

Töö tingimuste ja ulatusega võib tutvuneda alates 20. juunist s. a. igal tööpäeval Vallavalitsuse kantseleis kella 10-17.

Pakkumise kindlustuseks tuleb pakkujal enne pakkumise algust esitada tagatis, mis vastab vähemalt 10% pakutavast summast.

Vallavolikogu jätab endale õiguse valida kontrahenti arvesse võtmata pakutavate hindade odavust, või jätta hange välja andmata.

Vallavanem J. Lindsaar

värvimistöö

 

1940 veel natuke kultuurielu Kuldres

Elu 17. juuni 1940 lk 5

Kuldre ÜENÜs uued juhid ametis.

  1. juunil pidas osak. uus juhatus oma esimese koosoleku ametikohtade jaotamisega. Nii moodustati uus juhatus järgmiselt: esimeheks Harald Zirel, abiesimeheks Alfred Vaasa, kirjatoimetaja Efin Saarman, abiks Anni Nauts, laekuriks Kaarel Lindsaar, abiks Armilda Pihlo, kuna arhivaariks Elmar Parv.
  2. juunil mängitakse Kuldre rahvamajas Vastse-Antsla Haridusseltsi poolt korraldatud peol Alfred Vaasa lavastusel Metua 3-vaatusline kosjakomöödia “Preedik Pudirull”.

 

Kuldre Maanoorteringi edukas tegevus.

Kuldre Maanoortering korraldas möödunud tegevusaasta jooksul hulk põllumajandusliku sisuga kõnekoosolekuid ja referaatõhtuid, et aidata kaasa ümbruskonna põllumajandusliku kultuuri tõstmisele. Ekskursiooni Võrumaa vaatamisväärsematesse kohtadesse ja eeskujulikumatesse talunditesse.

Võttis osa üleriiklisest võistlusest heinaseemne-, kanakasvatuse ja seemneviljapuhtimise alal, omandades ühtlasi ringi jäädavaks omanduseks viljapuhtimisaparaadi “Priimus”, mille väärtus 65 kr.

Peale eelmainitud korraldas ring veel hulk ringivahelisi tööde võistlusi auhindadele. Erilist tähelepanu väärib ka rahvatantsu-rühm prl. S. Vaasa juhtimisel, mis on Antsla konvendi parim. Seni ringi esimeheks oli Alfred Jõesaar, kes lahkus ringi juhatusest tervislikel põhjusil, uueks esimeheks valiti Alfred Vaasa.

kuldre maanoorteringkuldre ÜENÜ