Võru Teataja 29. jaanuar 1994
POLITSEIKROONIKA
Mullu tehtud kuriteod tulid välja
Möödunud aasta kevadel käidi Urvaste vallas mitmetes keldrites. Siis varast kätte ei saadud. 9. jaanuaril tegutses sama keldrivaras Kraavi külas ja võttis lihakonserve.
Tühjad maakodud ahvatlevad
30. detsembrist kuni 20. jaanuarini on sees käidud ühes Urvaste valla Lümatu küla maakodus. Kahju 2750 krooni.
Urvaste vallas oli jaanuaris teinegi maakodu röövimine. Sees käidi ühes Peterburi mehe suvilas.
Elu 24. jaanuar 1934 lk 2
Sangaste Juss aresti
Sõimas kohtunikke.
Üle riigi väga populaarne ja kuulus Sangaste Juss, õige nimega Juhan Kell, kes saanud juba küllaltki vanaks poisiks, läks paar aastat tagasi Urvaste koguduse õpetaja Jaak Valki poole leeriõpetust saama. Juba esimest leeripäeva leeripingis istudes hakkas Juss õpetajaga kanget poliitilist juttu ajama, mille tagajärg oli see, et Juss saadeti leerist minema. Juss kaebas aga õpetaja Valki kohtusse ja nõudis, et kohus otsustagu ja sundigu Valki ikkagi temale jumalaarmu andma. Järgnes terve seeria protsesse, kuid asi lahenes ikkagi õpetaja kasuks. Suures meelehärmas saatis Juss kohtuministrile pika kirja, milles räägib õige kurje sõnu – süüdistades Tartu-Võru rahukogu alalisi liikmeid nagu oleksid need ajanud asja sihilikult tema kahjuks. Kohus olevat Jaak Valki “raha mõjul”, jätnud tema, Kella, tunnistaja välja kutsumata. “Protesteerin käesolevaga kõige kindlamalt Tartu-Võru rahukogu teise astme kohtuliikmete vastu, et nemad ebaõiglaselt saadud rahatasu eest õiguslikku seadust vägistasid.”
Nii kirjutas kibestunud meeleolus Juhan Kell, fantaseerides endale alusetult mingi altkäemaksu loo.
Umbes samasuguse kirja saatis Kell ka Tallinna-Haapsalu rahukogule, kuigi sellel polnud midagi tegemist selle asjaga.
Mõlemate kirjade põhjal Juhan Kell võeti vastutusele, sest ta oli haavanud nendega suuresti kohtunikke, süüdistades neid alusetult kohtuasjade väänamises altkäemaksu eest.
Nüüd on Kell nende kaebekirjade pärast kohtus. Ta ei tunnistanud end süüdi, ta ei olevat tahtnud kedagi haavata.
Rahukogu karistas Kella mõlemas asjas viiekümne krooniga või maksejõuetusel ühekuulise arestiga.
Võru Teataja 22. jaanuar 1994
HAUKA KULLER
Maavanem Urvaste vallas
Neljapäeval, 20. jaanuaril külastas maavanem Tiit Soosaar Urvaste valda.
Esmalt vaadati Kuldres ehitatavat koolimaja. Raivo Tõra, maakonna kapitaalehituse osakonna juhataja, arvas, et koolimaja lõplikuks väljaehitamiseks oleks vaja üle kuue miljoni krooni. Kuid välja on töötatud ka miinimumprogramm, mis vajab kahte ja poolt miljonit. Koolimaja on mõeldud 216 õpilasele, kuid samas ta kahtles, kas ümbruskonnas üldse nii palju lapsi on.
Kooli direktor Arni Saarman teadis vanas koolimajas, kus õppetöö praegu toimub, öelda, et vana maja ei hakatudki omal ajal ümber ehitama, kuna pidi tulema uus hoone. “Praegu pole meil spordisaali ega aulat.” Tema sõnutsi õpib kõige suuremas klassis 15 õpilast.
Külastati ka uut katlamaja, mis töötab hakkepuidul. Raivo Tõra teadis öelda, et katlamaja on valmis ja sügisel hakatakse kütma, juurde tuleb vaid osta suitsuventilaator ehk imeja. Katlamaja ehituseks on kulunud 1 400 000 krooni. Aastas kulub katlamaja kütmisel circa 1600 tihumeetrit puitu, seda maksimaalselt.
Osaühistus “Väike-Horma” ütles Voldemar Kuld, et tema on rentnik ja praegu üüri ei maksa, tingimusel, et laut oleks korras ja tootmine käiks. Lehmad on aga omad, ehkki nende ostuks võeti laenu. Kõige teravam küsimus on söödaga, kuid ka kütus on kallis. Kokku töötab osaühistus 10 inimest, talvel neli. Tulevikus on planeeritud karja vähendada 50-le peale.
Oma hea veini poolest tuntud AS Restu-Madise praegu seisab, kuna pole tööd, ütles Valter Konksi, kes on aktsiaseltsi juhataja. Tööl küll käiakse, kuid üks-kaks päeva nädalas. As-i lihatsehh annaks Valter Konksi sõnul praegu tööd 4-5 inimesele.
Rande talul on maad 34 hektarit, juurde on renditud veel 18 hektarit. Talu peremees Kalev Veskus arvas, et tema tahab jääda põldu harima, kui asjad edenema hakkavad. Samuti tahab Veskus teha maaparandust, kuid omast jõust ei piisa.
AS Karet tegeleb metalliga, õigemini toodab metallist koppasid, mida eksporditakse Soome. Härra Mandeli sõnutsi on probleeme vanade pinkidega ja ka Vene metall on kehvavõitu. Peale tootmise tehakse ka teenustöid – remonti jne.
Undruse talu peremees Andres Holdt tegeleb taluturismiga, õigemini hakkab veel sellega tegelema. Talul on maad kokku 50 hektarit, millest põllu all on 20 hektari ringis. Andres Holdt on algkapitali käinud Rootsis teenimas. Ka tulevane turismitalu ehitatakse koostöös rootslastega. Praegu on valmis üks suvemaja, kuid Andres Holdt tahab mõned majad veel juurde ehitada. Tema sõnutsi on inimestel soov olla teinekord omaette, käia metsas jalutamas ja tunda end vabalt. Talu omapäraks on vesioinad, eks seegi meelita turiste ligi.
Neeve talu peremees Endel Neeve arvas, et põllusaaduste hinnad on väga madalad. “Talule oleks vaja 80 000 krooni aastas, et kõik tööd saaksid inimese kombel tehtud,” arvas Endel Neeve. Talul on maad 88 hektarit, sellest põldu koos heinamaaga üle 50 hektari.
Pärast lõunasööki koguneti Uue-Antsla kultuurimajja, kus kõneles vallavanem Aino Villem. Vallaõigused sai Urvaste 1991. aastal, talude teke algas 1988. aastal. Praegu on vallas 130 talu. Endise ühismajandi varasid haldab moodustatud varahoiuühistu. Aino Villemi sõnutsi on kehvas seisus katlamajad ja soojustrassid.
“1993. aasta algus oli ettevõtluse osas troostitu, kuid nüüd on elu käima läinud, kuigi noored ei taha maale tulla,” rääkis vallavanem. Taludes kasvatatakse tema sõnutsi tavalisi põllukultuure, kuid ka lina ja mädarõigast. “1993. aastal oli kasutamata circa 20 protsenti maast ja ma kardan, et kasutuseta maa suureneb,” oli Aino Villem murelik. Vallas on tema sõnul 42 ettevõtet, suureks mureks on laenu saamine.
Vallas on 1790 elanikku, neist tööeas 880, pensionäre 442 ja lapsi 468. Töötuid on 140, kümnes peres on töötud mõlemad pooled.
Vallavanema sõnutsi on eelarvesse tarvis 1 800 000 krooni, et katta kulutused. Riik doteerib valda 602 000 krooniga.
Kell 16 algas kohtumine vallarahvaga. Kohtumise avas vallavolikogu esimees Enno Kontse. Ta arvas, et üleminek kolhoosikorralt turumajandusele on jõudnud maksimaalsesse faasi. Peamine probleem on tööhõive ja inimeste äraelamise tagamine. Kohaletulnuil oli võimalus esitada külalistele küsimusi, seda kasutatigi.
Haridusnõunik Arvi Leosk arvas Urvaste erikooli kohta, et see jääb, kuna lapsi, kes ei suuda omandada teadmisi teistega võrdselt, sünnib ikka. Kuigi Lääne erikoolides on olukord parem, ei suuda Eesti raha puudusel veel selliseid tingimusi luua.
ARVED BREIDAKS
Elu 10. jaanuar 1934 lk 2
Uue-Antsla kõverpeeglis ja – kirjas.
Räägitakse, et Uue-Antslat pole trükimustas enam kaua aega kuuldud ega nähtud. Tõsi’nd küll! Pole ju siin kah ei “füürerid,” “tasalülitajad,” ega ole ka meteorinatukestki siia langenud. Aga siiski siin on …
Ammus see oli, vaevalt aasta tagasi – kui “Ilmatar” hakkas antslakestele “silmi tegema”. Ja – tänavu jõulu ajal pühitsesid juba toimetajad-härrad oma ajalehe 365-dat surmapäeva.
Pallits aina lülitab Neeve hanesid ja ututalle, viimane jälle tahab omakorda väljaandjat, kui tuntud “vekslipiinajat, kuhugi lülitada … kanged mehed mõlemad, aga … räägitakse, et Pallits on siiski pisut kangem – ta ju maast madalast suur ja tähtis “mapimeeste erakonna” liider! Räägitakse, et olevat teine isegi olnud kuulus kindlustusseltsi agent ja puha. Aga ütelnud nüüd hiljuti ise kellelegi, nii “sõbramehe poolest”, et pühadeks olevat lülitatud inspektoriks. Rahvas küll niisugust juttu ei taha uskuda – muigavad!
Olen juba Urvastes oma suure “lülitamise” tuhinaga, sest Pallits on ju sinivereline Urvaste “saks”. Aga küll järgnevad pea Urvaste teised “tuusadki!”
Nii siis ikkagi Uue-Antsla jah! Tähtsam mees muidugi vallavanem J. Timpka. Aga kes teab kui kaua enam – noh valimised ju! Tema “kabineti” valitsuse ajal remonteeriti Uue-Antsla rahvamaja nägusaks ja toredaks, nagu mõni suur-teater kohe. Haridusselts aitas ka jõudumööda kaasa – muretses saali akendele kuldkardinahoidjad! Haridusseltsi president hra Kõiv, ühtlasi ka valla sekretär – mõjus selleks “kingituseks” kaasa. Ta ju igatpidi sümpaatne mees, muuseas esineb operetes kavalerina. Kahjuks ei tea, kuidas proua Kõiv sellesse suhtub. Na pole vist viga, proua esineb jälle primadonnana! Oma riigis kuningaks on hra Taal (direktori härra – nagu sõbrad hüüdvad) ta on muuseas Kuldre algkooli juhataja. Olevat teine ka “massinist”. Suvatseb talu osta aga ei saa ega saagi kohast – võtku Kõivust eeskuju – ostis talu kui üle öö. Põline vanapoiss, ainuke vallaline pedagoog “Kuldres” Riks Melts kosis Miilikese (prl. Krevaldi) pühadeks ära! Kartis vist et pühade ajal palju pühasid ja mine tea – kaob käest veel ära! Meltsi parem sõber ja jahikaaslane on hra E. Niit. On suur seltskonnategelane, jahimees, kalamees ja peale muu U.-Antsla K. L. kompül. Kaitseliit omab veel teise “suure mehe” orkestrijuhi A. Kripsoni, kes puhub pilli, et toru sirge – ise ka sirge nagu küünrapuu sissesöönud. Kuldres on ka veelgi tähtsaid mehi, suurkaupmees Taal, kahe auto omanik – ei tea mitu Fordi tal õige ongi.
Uue-Antslas on ju ka naisi!
Silmapaistvam muidugi pr. Tänna – N. Kodukaitse esinaine, pedagoog, esperanto lektor, debüteeris “vanasti” näitelaval jne., aga peale abiellumist on väga tagasihoidlikuks muutunud. N. Kodukaitse kirjatoimetaja prl. Liidy Sollmann harrastas mullu balleti, nüüd aga operetti. Ähvardab iga silmapilk mehele minna. Minestub ka teinekord kui tarvis, näiteks pulmas. Teine abieluealine donna on prl. Ella Kallion – juba paar aastat läheb mehele, aga pagan, see teeb peavalu, ei leia ta üht ega teist.
Aga muuseas Uue-Antslas on sügisest saadik kohutavalt palju pulmi olnud. Varrusid samuti! Riigiisad nurisevad veel rahvaarvu väikse juurdekasvu üle – vaadake Uue-Antslasse.
Elu 17. veebruar 1934
Uue-Antsla kõverpeeglis ja kirjas.
Edasi on Uue-Antslas veel mees, nimelt hr. K. Hommik, aga rahvas kutsub lihtsalt „krimminäär“. Valla raskem mees nii kaalult kui huumorilt. Püüab suvel haugi, talvel ahvenaid ja kiidab ise no om hää võtmine. Tubak, mida suitsetab, olla tal nii hea, et poola printsil olevat veidi parem.
Aleksander Kornell on meil rahvasaadikuks – kutsutaksegi teist „riigivana Sassiks“. Müttab pealinnas seadusi teha ja kui koju tuleb siis lausub: „kurat hinge võtavad välja.“ Läbi ja läbi ladna mees.
Proua Kornell teeb aga „Kuldres“ mudilastele „aabitsa seadust“.
Rodinoid Treumuth ka „mõisamees“ nagu Kornelgi. Suur tuus turbaühingus, kontrollühingus ja kaitseliidus. Annab mõnikord kriidi asemel rotimürki loomadele – katsetab!
Proua Treumuth, maanaiste seltsi esinaine – temal aega vähe, juba jälle õmbluskursus hakkamas. Siis, ärge imestage – Uue-Antslas elab veel Matsi Minna, preili inimene veel – poisid, mis te vahite, lööge külge! Omab lakatäie 20 (loe kahekümne) aasta harimata ja haritud linad (paar roti pesakonda olevat ainult sees), omab hobuse, keda 14 (loe neliteist) aastat pole tallist välja toodud, ammugi veel õpetatud ja neli karilooma. Kõige selle juures on tal üks vakamaa kartulimaad. No kuulge, agronoomid ja põllumehed, kas teie suudate ühe vakamaa maa peal niikaugele jõuda! Ei vist! Ja kus on loomakaitse selts! Käis Miinal isegi kosilasi – tuntud Lõhtsuu Rein paljajalu! Tema juure pikemalt siis, kui jutt Urvastest.
Elu 10. jaanuar 1934 lk 3
Koolipidu Uue-Antslas.
Kolmekuningapäeval oli “Kuldres” kohapealse algkooli pidu. Ettekanded, nii laulud kui ka näidend “Sepp Rõõmusmeel” said kiitva arvustuse osaliseks. Saal puupüsti täis – sissetulek ligi 200 krooni.
“Kirev õhtu” “Siiriuses”
6. jaan oli “Siiriuses” lastepeo ärajäämise tõttu (kool on suletud) õhtu. Nalja ja naeru laialt. Kupleed, mis küll veidi isiklikku laadi olid, tekitasid saalis tormi, plaksutati ja ka vilistati! Publikut vähevõitu.
Elu 5. jaanuar 1934 lk 4
Urvaste pahempoolsete võimuses
Põllumehed algavad puhastustööd.
Urvaste vallavolikogus on valitsenud mitu valimisperioodi ebaloomulik olukord. Praegu istub vallaparlamendis 15 esindajast 8 pahempoolsesse rühmitusse kuuluvat meest ning /—/ tuleb kogu vallal olla nende /—/ tujude ja tahte all. N. H. /—/ poliitika” ajab kõige lopsakamaid õisi. Vallamaksud on kruvitud väga kõrgele, suuremaks kui kuskil mujal valdades, talitatakse valla ühe sopi huvides, kuna kaugemad nurgad on jäetud vaeslapse ossa. Ilmselt näitab seda terve rida asjaolusid, millised võidukihutava poliitika “saavutused”, nagu koolimaja ehitamine valla ühte nurka, seltsimaja asupaik jne. Urvaste /—/mehed on alustanud sellise korruptsiooni ja väärnähete vastu võitlemist, minnes eelolevatele vallaomavalitsuse valimistele tugevate valimisliitudega. Esikandidaatidena kolmikutes figureerivad Keller, Tetler, Soo, Leius, Alop, Tatsi.
Igatahes valimistuli tuleb Urvastes tugevam, kui kunagi varem.
Urvastes mälestatakse Ed. Vildet.
Urvaste “Siirius” korraldab kolmekuninga päeval omas majas peoõhtu, mis on ühtlasi mõeldud ka kirjanik Ed. Vilde mälestusõhtuna. Kantakse ette referaat kadunud kirjanikust ja katkeid ta teostest.
Elu 13. jaanuar 1934
Urvastes sotsialistidel ränk kaotus.
Urvaste vallas valimised andsid uuele volikogule hoopis uue ilme. Tervelt 10 meest astuvad esmakordselt volikokku. Põhjalik ümbermuutus on tulnud ka volikogu poliitilises vaimus – sotsialistid on saanud üsna ränga lopsu, kaotades 3 meest. Põllumeestena lähevad volikokku: Ernst Keller, Jaan Soo, Jaan Uhrberg, Aug. Alop, Karl Tiiberg, Jul. Prisko, Leo Laud, Peeter Marits, A. Aman, asunikkudest Arn. Pallits, sotsidest: Vold. Kuld, A. Joosu, Sügis, Oja ja Markus.
Elu 5. jaanuar 1934 lk 3
Urvaste poisid miljonärideks
Kohapeal tuntud “Karl” ja “Kolla” “Kawe” vabriku peremehed.
Koolis ei tahtnud käia, aga meistrimehed olid.
Kõigile maiasmokkadele on tuntud “Kawe” vabriku saadused. Need on leidnud tunnustatud tee üle kogu maailma – Ameerikasse, Prantsusmaale, j. m. Paljud ei teagi, et “Kawe” vabriku omanikud on vanad võrumaalased – Karl ja Kolla Vellnerid Restu-Antslast.
Mõlemad praegused direktorid nägid esimest korda päevavalgust Restus, Madise talus Ann-Mihkli teise ja kolmanda pojana. Kolla on paar aastat vanem Karlast. Vanem vend August peab praegugi Madise talu, mis on ümbruskonna suurimaid ja kuulsamaid.
Kollale ei meeldinud noorepõlves koolielu. Ta käis paar talve Valga kreiskoolis, siis putkas tagasi isa tallu. Vana Mihklit pahandas poisi meelemuutus niivõrt, et ta puistas poissi, ning lausus: “Ei sinust saa õiget inimest … ” Karl oli õpihimulisem ja tegi neljaaastase kreiskooli läbi. Siis viskas temagi koolile käega ja puges samuti isa tallu.
Juba väikese mehena näitas Kolla nupukust üles, oli meister puutöödele. Karl lõi kampa ja nii kerkis nende kätetööna talule uus laut. Varsti võtsid poisid kirved ja tööriistad kaenlasse ning hakkasid päris tõsisteks ehitusmeistriteks. Mitmes kohaski kõlasid nende kirvelöögid ja hooned tõusid.
Kui poisid olid jõudnud meheikka, mõni aasta enne revolutsiooni nad rändasid laia Venemaale. Suurriigi pealinnas asuti sondeerima pinda ning aasta möödudes võis mõlemaid vendi leida ühes Peterburi kompvekitehases aktsionäridena ja juhtivate meestena. Revolutsioon ja maailmasõda hävitas aga kõik tehased ning Karl ja Kolla Vellneritel tuli põgeneda kodumaale puupaljate optantidena. Kui algas meie riigi majanduse ülesehitamine ja käitiste asutamine riigi toetusel, siis haarasid Vellneridki võimalusest kinni – peaaegu ilma kapitalita julge lootuse ja usu peale asutati tehas, saaduste kuulsus tõusis lühikese ajaga maailmakuulsaks. Selle kuulsuse rajamises on suurema osa etendanud just peamiselt nende talupoistest tõusnud ärigeeniuste vaim.
Võru Teataja 4. jaanuar 1994
argikaja
2. jaanuaril kell 03.33 sõitis Antsla komando Urvaste valda Kassi külla. Süttinud oli Mihhail Artjušinile kuuluv laut. Lagi ja katus hävisid tules. Loomad õnnestus päästa. Majaperemees kahtlustab tulekahju põhjusena süütamist.
Urvaste vanad uudised 